Puitkarkassi ehitus

Puitkarkassi seina saab mitut moodi ehitada. Sellel põhjusel on näiteks tule ja heli soojustusväärtused puitkarkassile reeglina välja arvutatud, seda näiteks Eurocode 5 alusel. Disainides puitkarkassi konstruktsiooni, tuleb arvesse võtta mitu erinevat aspekti, mis mõjutavad seina hakkama saamist tule, soojustuse ja niiskuse korral:

Siseseina konstruktsioon:

Ehitusplaat pannakse kandekonstruktsiooni sisepinnale, et kaitsta karkassi tule eest ning parandada helikindlust. Tuletõkke dimensioneerimist saab teha Eurocode 5 alusel.

Tihe õhu-/aurutõkke kiht on ülioluline puitkonstruktsiooni niiskuskindluse saavutamiseks, sest see takistab toa sees tekkinud niiskel õhul sügavale seina sisse pääsemast. Projekteerimisel on väljakutseks aurutõkkekihi järjepidevuse tagamine, eriti konstruktsioonide ristumisel ning aurutõkke läbiviikudel. Kõik läbiviigud tuleb hoolikalt sulgeda. Kõik juhtmed ja kaablid on alati paigaldatud aurutõkke siseküljele. Sisemine karkass toimib konstruktsioonis aurutõkkekaitsena ja juhtmestiku paigaldusruumina. Karkassi vahele paigaldatud soojustus suurendab nii konstruktsiooni tulepüsivusaega kui ka heliisolatsiooni.

Karkassi konstruktsioon:

Puitkarkassi konstruktsioon dimensioneeritakse, arvestades selle kandevõime ja energiasäästlikkuse vajadusi. paroc kivivilla on lihtne karkassi neetide vahele paigutada, kuna tugev kivivill jääb neetide vahele ilma lisa kinnitusdetailideta. Tulekahju korral kaitseb kivivill karkassi söestumise eest. Kivivill on tõepoolest ainus soojustusmaterjal, mida saab kasutada puitkarkassi tulekindlust parandava tegurina. Tuleproovide ja arvutuste kohaselt on kõige sagedamini kasutatavad paroc kivivillaga soojustatud puitkarkassist seinakonstruktsioonid tulekindlusklassis EI 60 (vaheseinad või mittekandvad välisseinad) või REI 60 (kandvad välisseinad).

Väliseina konstruktsioon:

Tuuletõkkeplaat, mis paigaldatakse puitkarkassist väljapoole kaitseb nii karkassi kui soojustuskihti muutlike ilmastikuolude eest. Kui karkass on väljastpoolt soojustatud ühtlase tuuletõkkekihiga, puruneb soojustuskihti läbiv puidust külmasild ning karkassi temperatuur tõuseb oluliselt, parandades konstruktsiooni niiskuskindlust. Soovitatud tuuletõkkekiht on (30 – 70 mm).

Poorne soojustusplaat ja selle hingav kattekiht ei kaitse hoonet niiskuse või ära kuivamise eest. Ehitise tuuletõkke tagab vahede ja lõikekohtade teipimine seotud konstruktsioonide külge. Vajadusel saab tuuletõkke ja karkassi vahel kasutada jäigastavat plaatkihti.

Distantspukse kasutatakse puit- ja laudiskatte puhul, et kiirendada fassaadikatete kinnitamiseks kasutatavate naelutuslattide paigaldamist. Puks takistab tuuletõkke kokku surumist naelutusliistu paigaldamisel. Distantspuks valitakse vastavalt tuuletõkkeplaadi paksusele. Puks surutakse läbi tuuletõkke vastu puitkarkassi tappi ja kinnitatakse kruvi või naelaga cc 600-ga (4-6 tk / m²). Naelutuslatid paigaldatakse distantspukkide peale, naelutades või keerates need konstruktsiooni külge. Puksid ja latid tagavad vajaliku ventilatsioonivahe tuuletõkkeplaadi ja voodri vahel. Ühtlane suletud tuuletõkkekiht väljaspool puitkarkassi parandab mitte ainult konstruktsiooni niiskuskindlust, vaid ka kogu seinakonstruktsiooni energiatõhusust. Distantspuksid sobivad nii uusehituseks kui ka vana seina täiendavaks soojustamiseks.

Puitkarkass seina ja fassaadi kattekihi vahel peab alati olema ventilatsioonivahe. Puitlaudise kasutamine fassaadina võib vajada tuletõkke paigaldamist ventilatsioonivahesse. Seda on hea meeles pidada kui määrata ventilatsiooniavade suurusi ning valides tuuletõkkeplaati. Meie soovitame kasutada paroC Cortex tooteid tuletõkkega konstruktsioonides, kuna ventilatsioonivahe takistused suurendavad konvektsiooni nende ümber. Cortexi toote tihe kate takistab tõhusalt õhuvoolu sisenemist soojustusse.